Tšehhi film äärelinna eluolust on ootuspäraselt trööstitu. Filmi peategelasi tutvustades sisendatakse vaatajasse väheke igapäevast loidumust, igavust ja kurbust. “Pungad” ("Flower Buds") ei ole aga entusiasmist ja elutervest mustast huumorist sugugi prii ning need kaks omadust muudavadki kujutlusviisi väikelinna elust mitmekümne kraadi võrra helgemaks elamuseks, sest sealne elu ei pea tingimata tähendama idaeuroopalikku kõledust ja sügavmusta huumorit nagu me oleme näinud Veiko Õunpuu võrratus “Sügisballis”. Tšehhid ei paku nalja ja naeru üldse mitte niisama kauba peale, vaid otse vastupidi. Filmi läbiv naljasoon on eluterve ja terav must huumor, mis lõikab tegelasi ja arvatavasti ka publikut nagu võid.
Filmis askeldav perekond põimub nii omavahel kui ka väikelinna igapäevaelu raskustega. Pereema küürib käimlaid, pereisa töötab raudteel ja pudelilaevade meisterdamise kõrval veedab ta enamik päevi ja öid mänguautomaadi taga, peretütar veedab aega sõpradega kuni ta avastab, et on ühest oma sõbrast rasedaks jäänud ning perepoeg jõlgub kohalikus baaris, sest ihaldab seal kord nädalas esinevat striptiistitari.
Probleeme on palju ja näiteks eestlane suudab sellega kergelt suhestuda. Julgen uskuda, et iga eestlane irvitab näkku kõigile neile raskustele, mis teda varitsevad ja lõpuks ka ründavad. Usun, et eestlaste ja tšehhide mõtteviis kipub mõneti klappima ja seda on ka väikelinna inimlike, sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme lahkavad draama ja komöödia õrnal erinevusel balansseeruvas filmis ka teravalt tunda. “Pungad” toimib eelkõige universaalsel tasandil, aga inimeste mõttelaad on ikka ontlikult idaeuroopalik. Tšehhid ei tekita frustratsiooni ega jää sellesse toppama. Filmi peamiseks jõuks on tegelaste igiliikurile omane energia. Ei oma tähtsust, kas tegelased liiguvad väga halva või pigem väga aruka valiku suunas. Tähtis on pigem see, et tegelaste eneseteadlik ellusuhtumine, üksteisega suhtlemine ja otsene väljaütlemine hoiavad ära asjatuid kunstlikuna mõjuvad konflikte.
Suures osas ei lasku film klišeede rägastikku, et tekitada mugavalt pingelisi olukordi. Mõningaid möödalaskmisi siiski esineb, kuid needki imbuvad loo arengusse väga loomuliku tempoga, kuigi vähemalt üks häirivalt ebaloogiline ja mugav sisuliilin tekib tahest tahtmata. Perekonna teismelise poisi suur süütu armastus kohaliku striptiisitari vastu on filmi ainuke nõrk külg. Nende suhe võtab palju ebavajalikult mugavaid pöördeid, mis võrreldes ülejäänud tegelaste probleemide lahendamise nüansseeritusega mitte kuidagi ei haaku.
“Pungad” on visuaalilt külm ja kõle, kuid mõjub siiski kutsuvalt ja heasoovlikuna, mitte eemaletõukavana. Ka filmi lavastajatöö ei mattu taolise väikeinimeste elusid käsitlevate teoste alla. “Pungad” on nupukas, üllatav ja pingsa teostusega humoorikas draama, mis heidab inimlikult helge pilgu väikelinna elule ja sealsetele inimestele. Kui mõningad konventsionaalsed suunad välja arvata, siis on film pea igas mõttes tervislik elamus, mis ei pürgi kõrgemale kui tema enda murelikud ja oma probleemidega jagelevad tegelased.
7/10
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar