Lehed

18.06.11

Filmiarvustus - Vanishing on 7th Street


Lavastaja: Brad Anderson
Osades: Hayden Christensen, Thandie Newton, John Leguizamo jne.

Brad Andersoni käe all valminud ja Christian Bale`i kriisi ääreni näljutanud The Machinist oli ja on siiani üks omanäolisemaid müsteeriumeid, mida kannatab vaadata isegi mitmeid ja mitmeid kordi. Perfektne atmosfäär, õõva tekitav visuaal, film noir`ilikud tegelased, kel igaühel oma väike saladus ja loomulikult protagonist Trevor Reznik, kelle vaimne ja füüsiline olukord pani kannatama isegi vaataja enda. Bale`i äärmuslik kehakaal, tema psühholoogiliselt keerukalt ja aeglaselt avatud piinatud karakter ning Andersoni visuaalirikas, keerukalt mõtestatud ja intelligente jutustus tahtmatust põrgust on kaunis, meeldejääv ja väljapaistev. Enne The Machinisti oli Andersonil ilmunud ka väike õudusfilm Session 9, mis vaatamata teatavat laadi originaalitsemisele eriti silma ei paistnud. Tähendab, et filmi struktuur on kahtlemata omanäoline ja väljendusvahendite poolest huvitav, aga lugu ise kannatas hirmasti liigklišeelisuse all. Pärast The Machinisti ilmus Andersonil siberi raudteel aset leidev thriller Transsiberian Woody Harrelsoni ja Ben Kingsley`ga. Siinakirjutaja kahetseb, et pole antud filmiga veel kokku puutunud, aga kui uskuda nii mitmest allikast pärit arvustusi, siis ei tohiks tegu olla millegi väga tähelepanuväärsega. Ma rõhutan taaskord, et KUI arvustusi uskuda.

LiveForThis`i täispika arvustuse leiad siit.

01.06.11

Maa all urus elas kääbik....

“Maa all urus elas kääbik. Mitte mõnes ilges räpases niiskes urus, mis on täis ussipuru ja kõdu-haisu, aga ka mitte paljas kuivas liivaurus, kus pole midagi istumise alla panna ega midagi süüa, ta elas kääbiku-urus, ja see tähendab kõiki mugavusi.”

Nii algas John Ronald Reuel Tolkien "Bereni" kingitus maailmale ja tulevaste põlvede õnnistus, mida nüüd viib filmikeelde igati andekas ja oma tervist filmile ohverdav Peter Jackson. Seni on ta seda teinud õnnestunult. Raamat ja film täiesti omaette nauditavad, aga just f i l m i n a on Lord of the Ringsi triloogia olnud minu lühikese elu üks suurimaid kinonaudinguid ja on seda siiani. Kui Kääbiku filmiversioon suudab haarata mind samamoodi nagu eelmised, siis on maailm võitnud, aga kui mitte, siis löögu või maha, ütlen ma Jacksonist lahti.
The Hobbit: An Unexpected Journey ja The Hobbit: There and Back Again ilmuvad 3D-s vastavalt aastatel 2012 ja 2013, mõlemad detsembris. Ausalt öeldes kohutas mind alguses mõte teha Tolkieni ühest kõige lühemast teosest kaks osa. Seda kohutavat mõtet võimendas veelgi triloogia näitlejaskonna taasühinemine Kääbiku jaoks, mis tekitas loomuliku loogikavea. Kuidas ja miks panna Kääbikusse sisse sinna mitte kuuluvad tegelased? Usaldan, et Jackson, del Toro, Walsh ja Boyens ei omavolitsenud ja võtsid kõik vajaliku sisutäiteks Tolkieni märkmetest või siis Unfinished Tales-ist, kus on ilusti olemas Sarumani suhe Gandalfi ja Kääbiklaga. Isegi Aragorn mainitakse ära ja see kõik toimub 60 aastat enne kui Frodo ohverdab kõik, isegi iseenda, et päästa need, keda armastab.Kindlasti on paljud fännid 3D vastu. 3D on nagu arvutiefektid. Sa kas oskad neid kasutada ja need sobivad filmi või sa lihtsalt ei tea, mida sellega teha ja rikud kogu elamuse. Tuleb ainult loota, et Jacksoni visiooni ei hakka segama tume pilt ja ebavajalikud, gimmicku väärtusega kolmedimensionaalsed hetked.
Kolm Sõrmust haldjahõimul sinitaeva all,
Seitse päkapikkudel maa külmis kivikambreis,
Üheksale ülemaks on sureliku vald,
Üks kuulub isandale, kelle võim on kangeim
maal, mil nimeks Mordor, musta Varju all.
Üks Sõrmus juhib neid, Üks leiab üles,
Üks Sõrmus toob nad kokku pimeduse süles
maal, mil nimeks Mordor, musta Varju all.

David Fincheri The Girl with the Dragon Tattoo sai traileri õnnelikuks omanikuks


Esimesed uudised Stieg Larssoni üle maailma tuntud kultuslikust triloogiast USA readaptsioon valmistada ei olnud minu jaoks eriti rõõmustavad. Esimene osa on mul veel pooleli ja kavatsen ka suure isuga lõpuni lugeda, kui kunagi aega ja jõudu jätkub. See aeg saabub tegelikult üsna varsti. Suvi ju kohe ukse eest. Aga see selleks. Esialgne Rootsi filmiadaptsioon Män som hatar kvinnor erutas meeli ja pani taasavastama Rootsi karmi krimithrillerit. Sama lugu on tegelikult kogu triloogiaga. Karm, põhjalik ja tugev Skandinaavia kriminull, mis näpib ebamugavaid teemasid ja loob samal ajal ka põnevaid karaktereid.

Kõigis kolmes filmis kehastas isoleeritud elustiili ja õudustäratava minevikuga häkker Lisbeth Salanderit Noomi Rapace, kelle intrigeeriv, ohtlik ja täiesti omas elemendis rollisooritus sööbis igavesti mällu kui paeluv karakter, kellest õhkus ohtlikkust, eneseteadlikkust ja kavalust, et keerulises heaoluühiskonna telgitagustes ellu jääda. Veenev ja igati meeldejääv oli nii Rapace Salander kui ka kogu triloogia. Eks teises osas esinesid aegajalt ka mõned komistuskivid, mis tempot ja kindlameelsust pidurdasid, aga üldmulje seeriast on pigem väga tervitav sissekanne lugematute raamatuadaptsioonide sekka, kui ebaõnnestunud katse Rootsi edukaima autori looming filmi valada.Nii et jah, teadaanne tulevasest USA uusversioonist ei olnud teps mitte rõõmustav. Alles ju adapteeriti John Ajvide Lindqvisti debüütromaan Lat den rätte komma in. Selle põhjal valmis 2008. aastal fantastiline Let the Right One In(Lat den rätte komma in). 2010. aastal ilmus USA uusversioon, mis kandis nime Let Me In ja lavastajatoolis istus Cloverfield`i Matt Reeves. Peaosades Chloe Moretz ja Kodi Smit-McPhee. Originaali olen näinud, aga uut nägemust mitte. Kuuldavasti pidi see igati õnnestunud olema. Kui Matt Reeves`i nimi tekitas uusversiooni teatamise juures kergendustunde, siis peaks David Fincher lohetätoveeringuga tüdruku juures veelgi suuremat rõõmu valmistama. Fight Club`i, Seven`i, The Game`i, Zodiac`i, The Social Network`i ja mitmete teiste nimekate filmide meisteriliku režii eest vastutanud Fincher on võib olla isegi parim valik Larssonit taaskord filmiks teha. Lisbeth Salanderi rollis näeme samuti Facebook`i algusest pajatanud ülipõnevast draamast pärit Rooney Mara`t, kes on Lisbethi rolliks läbinud totaalse muutumise ja arvatavasti Fincheri enda näpunäidete põhjal justkui nagu uuesti sündinud. Selliseid järeldusi teen neti avarustes liikuvate fotode ja nüüdsest ka vastilmunud traileri põhjal. Mikael Blomkvisti rolli astus Daniel Craig, kelle viimaste aastate edu James Bondi ja muude projektide vallas on olnud märkimisväärne. Peakangelaste näitlejavalik pettumust ei tohiks valmistada, kuigi Mara`t olen ikka suhteliselt vähe tegutsemas näinud.
Taaskord tahan mainida, et ma ei kiida heaks teha nii kiiresti uusversioon raamatust, mis alles nautis seda väärivate filmiadaptsioonide edu, aga Fincher on kuldaväärt režissöör ja vaatamata kõigele tahan ma loomulikult näha oma lemmiklavastaja nägemust Salanderist ja kõikidest nendest räpastest vandenõudest, mis Larssoni loos võidutsesid.

Mis puutub trailerisse, siis tegu on ühe ütlemata oskusliku klipiga.
Paari päeva jooksul peaks ilmuma ka ametlik klipp.
Trailer