Lehed

Kuvatud on postitused sildiga lühifilmid. Kuva kõik postitused
Kuvatud on postitused sildiga lühifilmid. Kuva kõik postitused

15.11.12

The Nights of PÖFF 2012: SW - Rahvusvaheline võistlusprogramm vol 1


Sleepwalkersi Rahvuvaheliste lühifilmide esimene seanss kätkes endas mitmeid üllatusi. Näitamisele läks viis filmi viiest eri riigist. Kõik nad olid omanäolised nägemused tuntud ja vähemtuntud süžee ja teemadega. Väga tervislik on see, et Sleepwalkers võimaldab ühe seansi jooksul ära vaadata terve hulga  keskmiselt 20 minutilisi lühifilme, mis pakkuvad värskust puhtalt juba päritolumaade suure varieeruvuse pärast. Eks kõige suurem väärtus tuleneb ikka publiku poolsest vaatlusest, kuidas teemade käsitlused ja jutfilmikultuuriti suuresti erinevad.

Siinkohal toon välja kolm väga meeldejäävat lühifilmi, mis üllatasid oma sisuliste käänakute, absurdilise huumori ja tabavalt fikseeritud elulisusega.


"Rööv kottpimedas"("Pitch Black Heist") oli võistlusprogrammi parim teos. Kõigest 13 minutiga jutustati publikule veenev lugu röövist kottpimedas, mis tegelikkuses ei ole üldse see, millele pealkiri viitab. Ootamatult mitmetasandiline, korduvvaatamise võlu pakkuv ja võrratu sisuliste käänakutega humoorikas briti krimifilm. Filmi peaosades särasid Michael Fassbender ja Liam Cunningham. Mõlema rollid olid otsekohesed, aga siiski tugevalt varjatud külgedega, mis paljastavad end alles filmi kulminatsioonis. Filmi suurim tugevus seisneski stsenaariumis, karakterites ja nende dialoogides. Rööv ise jõudis vaatajate ette alles filmi viimastel minutitel, sest tegelik rööv kottpimedas toimus juba enne röövi ennast. Kavalalt kombineeritud lugu kahest röövlist, kes omandavad lõpuminutitel kardinaalselt erinevad mõõtmed.
Kohal oli ka režissöör John McLean, kes rääkis ladusalt ja põnevalt filmi telgitagustest. Tema lavastatud muusikavideod olevat Michael Fassbenderile nii väga meeldinud, et otsustati koos midagi huvitavat teha. Alguses võttiski McLean Fassbenderiga üles oma esimese lühifilmi mobiiltelefoni kaameraga. Ühe päevaga üles võetud filmile järgneski idee röövist kottpimedas. Inspiratsiooni ammutas McLean Jules Dassini 1955. aasta filmist "Rififi", kus toimus rööv täiesti helitult. "Rööv kottpimedas" võtted kestsid kolm päeva, mille peale ka McLean naljatles, et nii need asjad Fassbenderiga käivad. Algul ühe päevaga ja siis kolme päevaga ja ehk kunagi ka isegi nädalaga. Hetkel kirjutab McLean oma esimese täispika filma stsenaariumit ja peaosas tema öeldu järgi taas Michael Fassbender.


"Ajuimeja rünnak"("Attack of the Brainsucker") on 1960nendatesse paigutatud austusavaldus värvikatele B-kategooria horrorfilmidele ja traagiline kommentaar toonases USA-s levinud lobotoomia pihta. Ühest küljest on filmi keskmes vanemate hirm, et horrorfilmid on nende punapäise tütre ära rikkunud ning teisest küljest on tegu üdini traagilise looga, kuidas ränka kaotusevalu üle elav tüdrukutirts sukeldub B-filmide maailma ning laseb oma lapselikul fantaasial seguneda kurva reaalsuse, omaenda tunnetemaailma ja B-filmide monstrumitega. Tulemus on aga kurb. Filmi läbib terav ja otsene huumor, mis kõnetab kiirelt ja valutult. 14 minutiga jutustatakse läbi dramaatiline lugu, mille mitmeplaanilisus on igati mõjuv ja toimiv.


Portugali draama "Rafa" köidab oma tabavalt fikseeritud elulisusega. Lugu noorest portugali poisist, kelle ema öösel vahistatakse. Poiss jätab õe ja imikueas imiku koju ja läheb ema otsima. Politsei on aga kidakeelne ja ei anna ema üle. Poiss aga tühjade kätega koju ei lähe ja püüab olukorrale lahendust leida. Filmi suurimaks miinuseks ja plussiks on kulminatsiooni puudumine. Plussiks muutub selline olukord aga seetõttu, et film kõnetab Portugali ühiskonna keerulisust läbi alaealise poisi isepäise otsiskelu. Tema otsiskelu kirjeldab Portugali laste ja perede dünaamikat ning kuidas üks õnnetu olukord võib ühe pere elu igaveseks muuta. Lisaks paratamatuse teemale rõhumisele särab film režissööri täpse visuaalse taju poolest. Taju, mis muudab kogu filmi õrnalt ebalevaks rahutuks tormiks.


Sleepwalkers on mõnus soojendus PÖFFi pikkadeks õhtuteks, aga tahest tahtmata näeme juba Sleepwalkersil lühifilme, mille süžeesid võib ikka ja jälle täispikkades filmides näha.

Järgnevalt kirjutame ka seni väga tugevast rahvusvaheliste tudengifilmide ja Läänemeremaade võistlusprogrammidest.

14.11.12

The Nights of PÖFF 2012: SW - Eesti võistlusprogramm vol 1


SW (ehk Sleepwalkersi) Eesti lühifilmide võistlusprogrammi esimene seanss on möödas. Esindatud oli viis lühifilmi Balti Filmi-ja Meediakoolis õppurid ja lõpetajad ning samuti ka iseseisvad tegijad.

Viiest neli olid lühimängufilmid ning üks osutuks aga mediteerivaks visuaalseks Tiibeti ja Nepaali elu ja olu üle arutlevaks dokumentaalfilmiks "Lotus Spirit", mille kohta võin kohe öelda paar sõna, kui laenan tsitaadi otse Sleepwalkersi koduleheküljelt - "Sisult mitmeti õpetav ja vahest lihtsalt mõtlik, emotsionaalne, tundetult igav".

Janno Jürgensi suurepärase must-valge müstilise draama "Distants" kohta me juba jõudsime kirjutada paar sõna paar postitust tagasi.


Raigo Saariste "Päikeseratas" on kentsakas apokalüptiliste viidetega lugu kahest valulise pohmaka käes vaevlevast tüübist, kelle hommikune soov uue alkoholi tarbeks raha hankida viib neid mööda eriskummalisi radu, kus nad kohtuvad veidrate paheliste ja üdini heasüdamlike tegelastega, inimtühjade tänavate ja maailmalõpu oomenitega, milleks ei ole miski muu kui eestlastele väga tuttav tinapaberist müts. Tegemist on visuaalselt mitmekesise, põnevate näitlejatööde ja kohtlase huumoriga filmiga, mille otsekohene näkkupaiskamine võib esialgu tunduda võõrastav. Sestap peakski seda kentsakat filmi võtma kui kahe lihtsa elupõletaja sirgumist valgustuse poole.


Elina Naani "Aitäh, et sa minuga juhtusid" on kauni visuaalse keele ja suurepäraselt valitud näitlejatega humoristlikult muhe eluline lugu eneseleidmise rõõmudest ja valudest. Filmi puuduseks võib lugeda kulminatsiooni vähese pinge, mis tagab lõpuminutitele veidi liiga lahtise tunde, aga see-eest pakub film palju veenvalt läbimõeldud situatsioone, maalähedast ilu ja kenasti toimivaid karaktereid.


Sander Marani "Uudishimu tapab" on väga lõbus splatter horror, mille sarnast siinmail kas siis lühifilmi või täispika filmi formaadis olematult vähe näha võib. Bakalaureust omandav noor režissöör on õuduse ja huumori fännidele teinud suure teene, sest oma verise ja paduhumoorika filmiga tapahimulisest rotist pakub ta meile eneseteadlikult ägedat nägemust Eesti enda panust taolisesse horroržanrisse.


Sleepwalkersi Eesti võistlusprogrammi esimene seanss oli üllatavalt tugev. Viiest filmist neli toimisid just sellisena nagu nad olid meie jaoks loodud.

Järgmine ja viimane Eesti lühifilmide võistlusprogramm on juba täna BFM-i kinosaalis.