Kadestan Cannes`i läinute võimalust näha nii Trieri kui ka Malicku üllitisi, aga nägemata need ju ei jää. Meie kinodesse jõuavad mõlemad filmid vist pärast suve, aga ei tasu pead norgu lasta. Malickul filme jagub ja nii mõnigi on nägemata ja sama käib ka Trieri kohta. Trierist veel nii palju, et Dogmalikust lähenemisest on vähe alles, kuigi teatud elemendid on säilunud, mistõttu on väga huvitav näha neid sümbioosis kõrge produktsiooni taseme ja ohtra VFX-iga. Seda näitas juba Antichrist. Trieri ainuke peaaegu õige Dogma filmi oli niikuinii The Idiots, mistõttu võib Dogma kuningaks nimetada siiski Vinterbergi Festenit. Trier on nagu kass, kes käib omapäi. Kui tahab, siis teeb. Kui ei taha, siis ei tee või kui tahab, siis ei tee nii nagu talle on öeldud, vaid ajab ikka oma rida.Melancholia VFX breakdown
