Final Solution - natsid Taani slasheris

Final Solutioni nime all peaks kunagi ilmuma (kodulehekülje järgi pidi film linastuma eelmisel aastal) Taani slasherõudukas, mis sisututvustuse järgi ei tundugi olevat päris tavaline hack and slash tüüpi õudusfilm.
Teise maailmasõja ajal aitasid kohalikud Taani kalurid juutidel põgeneda neutraalsesse Rootsi. Reis Rootsi ei olnud odav ning nii nõudis pääsemine oma ohvreid ka Landau perekonnalt. Nimelt pidid nad oma noorima tütre maha jätma. Emma jäi Rootsi ema sõbra juurde ootama aega, mil temagi saaks lahkuda ja pere üles otsida. Natsid kasutasid kalamehi ära, et viia põgenevad juudid Rootsi metsasügavustes asuvatesse koonduslaagritesse. Nii kadus ka ühel seesugusel reisil Rootsi terve Emma perekond. Jälgides natsivõimu langemist ja Euroopas toimunud võimuvahetusi, otsustab Emma pärast ema sõbra surma uurida välja, mis tegelikult juhtus tema perekonnaga. Seda tehes avastab Emma aga kirjeldamatu õuduse või siis but what she and her friends found was evil beyond their wildest imagination.
Kui tutvuda koduleheküljega, siis on seal kiri režissöörilt, kes ütleb otse välja, et tegu on otsekohese slasheriga. Juurde lisab ta veel, et film on saanud mõjutusi ameerika ja prantsuse õudusžanrist, mistõttu tekkis mul kohe ettekujutus filmis, mis on segu ükskõik millisest USA slasherist ja prantsuse uue laine horrorist. Huvitav kompott, aga kas see ka tööle hakkab? Küsitav, kuid peab ära ootama ja kaema seda imelooma oma silmaga. Pealkirja suhtes ei maksa oma ootusi tõsta, sest pealkirjaks valiti "Final Solution" ainult huvi tekitamise ja paljudele juba tuttava sõnapaari tõttu, kuigi võin juba arvata, et kui peretütar läheb pärast kõiki neid aastaid asja uurima, siis leiab ta sealt koonduslaagri, kus tegutseb siiani sõja lõppemist eitav nats, kes on ühe võimaluse järgi kuulsa nimega või siis on lihtsalt tegu hullunud natsiga. Igaljuhul tundub projekt huvitav. Koduleheküljel olev trailer on ei ütle küll midagi uut, aga siiski tasuks oodata taanlaste verist õudusfilmi.

Vanishing on 7th Street - Brad Andersoni tagasitulek? Või pigem mitte?

Brad Anderson on pärast 2004. aasta võikalt tugevat ja õudustäratavat müsteeriumit The Machinist`i kuidagi väga vaikseks jäänud. Enne Christian Bale`i viimse piirini näljutamist oli Anderson lavastanud ka väikese õudusfilmi Session 9, mis ei olnud teab mis tähelepanuväärne teos. Filmil olid omad positiivsed küljed, aga üldmulje jäi kaunis nõrgaks. The Machinist on see-eest aga igast küljest soovitatav linateos, sest Christian Bale`i vaevarikas roll ja Andersoni visioon traumast, mis kallutab peategelase totaalse äärmuseni, on atmosfäärikas, õõvastav, häiriv ja eelkõige mõjusa stiili, pildi ja stsenaariumiga psühholoogiline müsteerium. Pärast 2004. aasta üllatust on Anderson tegelenud rohkem televisiooni kui millegi muuga. Alles 2008. aastal ilmus mehel film pealkirjaga Transsiberian, millega ma ise küll tuttav ei ole, aga kui usaldada erinevaid allikaid, siis on vast seegi vaatamist väärt. Tegelenud kõige rohkem J.J. Abrams`i, Alex Kurtzman`i ja Roberto Orc`i ulmesarja Fringe episoodide lavastamise ja produtseerimisega, ei ole Anderson enam eriti üllatanud, kui välja arvata tõsiasi, et tema lavastatud Fringe`i osad on küllaltki tugevad, et teda selle eest ainult kiita. Nüüd on Anderson valmis saanud õudusfantaasiafilmiga Vanishing on 7th Street, mis on alates eelmise aasta lõpust filmifestivalidel tiirelnud ja sinnapaika ka jäänud, sest nii imelik kui see ka poleks, ei ole film laia vastukaja ega suurele ekraanile pääsemist saavutanud. USA-s jõuab film publiku ette alles kevadel. Kiita ei ole ka kriitika, mis on ühelt poolt väheke positiivne ja teiselt poolt juba rohkem negatiivne. Üldine vastus Andersoni viimasele lavastajatööle on pigem laitev kui kiitev, aga kuna oma silm on kuningas ja Anderson on lavastaja, kellel tasub silma peal hoida, siis loodan minagi, et paeluvat sisu lubav film ei peta lootusi, vähemalt mitte sajaprotsendiliselt. Aga alati tasub valmistuda halvimaks. Palju on räägitud ka väga selgetest sarnastest joontest Andersoni filmi ja soomlaste Remedy Entertainment`i eelmise aasta mängu Alan Wake`i vahel. Mõlemas tegutsevad peategelased pimedusega kaetud maailmas, kus ainsaks relvaks on valgus. Puhas kokkusattumus või väike mahakirjutamine? Kes seda ikka teab.Vanishing on 7th Street`i peaosades on Hayden Christensen, Thandie Newton ja John Leguizamo. Detroiti tabab täielik pimedus. Kogu elekter on linnast kadunud ja aegamisi hakkab kustuma ka igasugune naturaalne valgus. Elektrikatkestusega kaovad ka enamik linnaelanikke. Grupp ellujäänuid püüavad kottpimedas linnas kuidagiviisi toimuvast aru saada, kuid samal ajal peavad nad võitlema oma vähese valgustuse eest, sest pimeduses luuravad jõud, mis tõmbavad inimese pimeduse varju.

Insidious - esimese Saw lavastaja James Wan`i värske linateos

Tulemas on esimese ja kõige parema Saw lavastajatoolis istunud James Wani õudusfilm Insidious, kus lööb kaasa ka esimese kolme osa stsenaariumite kallal töötanud Leigh Whanell. Tegemist on sama mehega, kes tegi Saw nimelise väikese lühifilmi, millest sai alguse esialgu lõpmatuna tunduv seeria, mille iga uus osa sõna otseses mõttes rüvetab algse Saw nime ja paneb arvama, et Saw ongi lihtsalt piinamine piinamise pärast, aga ligi 5 aastat tagasi ilmavalgust näinud ja kiirelt kuulsust kogunud Saw oli huvitava ja uudse lähenemisega sarimõrvarite läbileierdatud teemas kahlav filmike. Pärast seda on Wan paistnud silma veel filmidega Death Sentence ja Dead Silence. Pealkirjad võivad tõesti tunduda kahtlaselt sarnased, kuid tegu on siiski väga erinevate filmidega. Esimese kohta ütleks nii palju, et tegemist pole küll meistriteosega, aga selle põhjal on näha, et Wan`il on annet. Dead Silence kinnitas Wan`i jätkuvat huvi nukkude vastu. Algul Billy the puppet ja siis Mary Shaw nukud. Wan on kätt proovinud ka stsenaristi ja produtsendina. Produtsenditöö piirdub siiski Sae seeriaga, aga siiski.
Nüüd siis Insidious. Ehk kuidas perekond võitleb nende koomas olevat last kimbutavate kurjade vaimudega. Trailer, klipp ja poster - reklaamikampaania lubab palju ja peaosades on samuti üsna tuntud nimed, aga mingi väike kahtluseuss ütleb, et päris Saw mõõtu seeriat siit välja ei kasva, aga kas peabki? Piisab kui film pakub vaatajale originaalset lähenemist ja kui sellest jääb vajaka, siis alati on muid võimalusi meelitamaks vaatajat taas vanu tuntuid radu läbi käima nagu tempo, õudus, pinge ja visuaalne rikkus. Ise panustan eelkõige esimesele kolmele võimalusele. Bloody Disgusting`u arvustus tõstab ootusi.

Hesher - Joseph Gordon-Levitt ja Natalie Portman

Spencer Susseri täispikk debüütfilm Hesher alustas oma teed juba eelmise aasta Sundance`il, aga vaatamata kiidusõnadele ja levitamiseks üleskorjamisele ei ole Susseri film kinoekraanidele jõudnudki. Spencer Susser on see sama huvitava käega lavastaja, kelle viimaseks lühifilmiks on I Love Sarah Jane, kus teiste hulgas astub üles ka Mia Wasikowska. I Love Sarah Jane on üks huvitav tükk zombi-apokalüpsist, mis on peamiselt asustatud ohtlikul moel aega parajaks tegevate noortega ning mille keskel areneb ka väike armastuslugu. Lühifilm, mis paistab silma ilusa ja atmosfäärika pildi poolest ning ka lugu on igati edukalt läbiviidud ehk teisisõnu ehtne märk andekast lavastajakäest.
Sellest tulenevalt võibki ju arvata, et film mäslevast Gordon-Levitt`ist ja värske traagika all kannatavast noorest poisist võib olla täitsa põnev ja intrigeeriv ettevõtmine. Sundance`il edukaks osutunud Hesher`is figureerivad karvane ja ettearvamatu maailmavihkajast püromaan Hesher(Gordon-Levitt), kassapidaja Nicole(Portman) ning isa(Rainn Wilson) ja poeg(Devin Brochu), kes elavad üle ränka kaotusevalu. Nende elu põrkub aga Hesheriga, kes on kõike muud kui ontlik.Loodame ainult, et Hesher liigub õige pea suurele ekraanile ja pääseb ka laiema publiku huviringi. Õnneks on ka trailer liikvele paisatud.
Trailer:




Lühifilm I Love Sarah Jane:

James Cameroni Battle Angel Alita'st

James "King of the World" Cameron andis eelmisel aastal teada, et kavatseb teha pärast Avatar 2 ja 3 Yukito Kishiro loodud mangaseeria Battle Angel Alita filmiversiooni, mis on tegelikult tal juba kaua meeles mõlkunud ja seda juba enne Avatari valmimist. Tema sõnul oli Avatar lihtsalt pinnas, mis tõestas talle, et ta on valmis ja tehnoloogia on valmis loomaks küborgide maailmas aset leidvat lugu, mille peakangelannaks on võluv küborg Alita. Hiljem teatas aga Avatari produtsent Jon Landau, et Cameron teeb Alita siiski pärast Avatari teist osa, mis peaks aset leidma Pandora teise kuu meredes või on kuidagi sellega seotud. Igatahes Avatari jätkuosas me enam tuttavaid tegelasi ei näe, aga siiski on tegu mastaapse projektiga, kus Cameron kavatseb taas luua tehnoloogia, mis tagaks ennenägematu filmikogemuse. Loota ju võib, et Cameron mõtleb seekord peale tehnilise osa ka muudele üliolulistele osistele, mille ta minetas ilmselgelt Avatari tegemisel. Kui see on tõsi ja Avatar 2 toob taas uusi tuuli filmimaailma, siis on vast õige arvata, et Alita pole ka enam kaugel. Minul endal on veel manga pooleli ja peab ütlema, et tegu on nii või naa filmitava teosega. Iseasi, kuidas kavatseb seda ekraanile tuua Cameron. Ilmselt mitte nii nagu teeks mõni teine režissöör. Vaevalt. Jälgides Cameroni progressi režissöörina on selge, et midagi uut mõtleb ta välja niikuinii. Battle Angel Alita universum on detailirohke ja temaatiliselt suur ja lai täis inimlikkuse poole püüdlevaid karakatereid. Vaatamata sellele, et küborgidel puudub inimhing ja et olemasolevad inimesed on üha enam muuutumas selleks, mida küborgid ei suuda enam olla, on manga tegelased ja keskkond korraga inimlikult soojad kui ka ülimalt jõhkrad nii inimeste kui ka kübrogide vaatepunktist.
Siinkohal tekib kohe küsimus. Millele Cameron Alita tegemisel panustab? Kas täpselt sama stiil, mis Avatari puhul? Loovad maailma, tegelased ja kogu sündmustiku ainult arvutiga genereeritud kujul või lähenevad asjale ka praktiliselt ja kasutavad reaalseid näitlejaid? Seda näeme allles ülejärgmisel aastal. Senikaua soovitan lugeda fantastilist Battle Angel Alita`t ja huvi korral vaadata üle ka seeriast võrsunud OVA, mis jätab mangast kummalise mulje, sest anime on kokku pressitud kahest osast. Üldse on imekspandav, et nii pika ajalooga mangaseeriast pole ilmunud animesarja ja isegi mitte korralikku animefilmi. Cameroni tee on üsna vaba. Kuskilt pole eeskuju võtta. Kui aga Avatar 2 kukub läbi, siis ei tasu enam ilmselt filmiversiooni peale lootagi.

Vampire - Shunji Iwai inglisekeelne debüüt

Omas mahlas tegutsev Jaapani filmilavastaja Shunji Iwai on valmis meisterdanud nii mõnegi väga paeluva, eksperimentaalse, lihtsa ja elulise filmi. Omast kogemusest oskan näitena tuua popkultuuri ja selle noori asukaid uuriva All About Lily Chou-chou(Riri Shushu no subete), mille originaalne pildikeel, operaatoritöö ja tunnetuslik külg jäävad kauaks kummitama; April Story(Shigatsu monogatari), mis tabab naelapea pihta oma võluva lihtsusega; Love Letter, mille stsenaarium ja näitlejatööd on sama hingeminevad kui filmi kaameratöö ja muusika ning lõpuks ka armas ja väljendusrikas Hana and Alice(Hana to Arisu), mis minu arvates pole just samal tasemel nagu eelmised nimetatud.

Iwai filmograafia on tegelikult veelgi pikem ja kirjum. Lisaks lavastamisele tegeleb tuntava käekirjaga režisöör ka stsenaristina. Filmid nagu Halfway(Harufuwei), mis on ka minul nähtud, Bandage(Bandeiji) ja Rainbow Song(Niji no megami) on kõik valminud, kas siis täielikult või osaliselt Iwai stsenaariumi järgi. Kui lähtuda Halfway väga sentimentaalsest või pigem hoopis lihtsalt antud rahvale endale iseloomulikust lähenemisest kahe koolinoore vahel arenevale armastusloole, siis võib uskuda, et ka teistes nimetatud filmides on tunda samasugust delikaatset ja õrnatundelist tunnetemängu.

Nüüd, 2011. aasta hakul on Shunji Iwai valmis saanud oma esimese sammuga inglise keelsesse filmiturgu ning filmiks on huvitaval ja vahest ka härival moel üksikust vampiirist jutustav draama Vampire. Kuna vampiirid on viimaste aastate jooksul eriti ebameeldival viisil populaarsust kogunud, siis suhtun igasse uude vampiiriflmi ettevaatlikult, aga kui tunned vähemalt mingitki osa Iwai filmidest, siis ei tohiks sisul end heidutada lasta. Vampiiri rollis Kevin Zeger ja naisrollides astuvad üles Keisha Castle-Hughes, Rahel Leigh Cook, Amanda Plummer ning kõige lõpuks ka on kesksel kohal ka Yu Aoi, kes on varemgi näidelnud kahes Iwai lavastatud ja ühes kirjutatud filmis. Vampire räägib kooliõpetaja Simon`ist, kes on juhtumisi ka vampiir ja ta otsib oma ohvreid enesetapjalike kalduvustega inimeste hulgast. Ühel hetkel hakkab Simon omandama ühe tugevaimaid inimlikke jooni. Rohkem polegi mõtet sisu lahti seleteda, sest siis kaob ju kogu lõbu.

Twitch on ka filmi promonud. Jõudnud isegi üks või paar arvustust kirjutada. Üldine vastukaja on positiivne, Iwai filmidele omaselt positiivne. Nii et kui kui oled kursis Shunji Iwai unikaalse filmikeele ja jutustamisoskusega, siis on põhjust ka Vampire`i järele ihaleda.Siin on mõned klipid filmist. Samuti tänu Twitch`ile. Traileri veel ei eksisteeri. Millal film ka suurema avalikkuse ette jõuab, on veel veel suuremas osas teadmata.

Drive Angry 3D - Nicolas Cage`i reboot?

Nicolas Cage oli omal ajal omapärase isiksusega näitleja, kelle rollisooritused ei jätnud külmaks isegi siis, kui film ise oli paras jama. Ridley Scott`i Matchstick Man, Michael Bay The Rock, Simon West`i Con Air, Andrew Niccol`i Lord of War, Matthew Vaughn`i eelmise aasta isepäine koomiksifilm Kick-Ass on vahest ühed etemad näited Nicolas Cage viimase ja möödunud aja soliidsematest rollidest. Alati on ta kuidagi hajevil, imeliku karakteriga või lihtsalt liiga pikka kasvu, aga pea alati jääb ta meelde kui humoorikas või ka isegi tõsine näitleja tegemas seda, mida kõige paremini oskab.

Viimasel ajal on mehe karjäär võtnud ette hirmutava vabalangemise. Seda tõestavad sellised pigem halva maiguga filmid nagu Ghost Rider, The Wicker Man, National Treasure`i filmid, Next ja vahest ka The Sorcerer`s Apprentice, millega siinkirjutaja pole veel jõudnud tutvuda, aga mõnikord piisab ka igasugusest kriitikast, et taibata, et järjekordne tükk keskpärasust on Nic Cage`i näitlejaametit tabanud. Kui nüüd üldse meenutada Cage`i kui näitlejat, siis tulevadki kiiremini meelde need rumalad või üldse lihtsalt halvad fantaasiafilmid, kus ta on usinalt esindanud oma uut ja imelikku imagot.

Olgu sellega kuidas on, aga erinevalt praegu meie kinodeski jooksvast Dominic Sena ajaloolisest fantaasiafilmist Season of the Witch pakub just 2009. aastal linastunud 3D õudusfilmi My Bloody Valentine`i lavastaja Patrick Lussier`i värske linateos Drive Angry 3D võimaluse tutvuda Nicolas Cage`i kui muutunud mehega. Loodetavasti täitub iga Cage`i austaja soovunelm näha meest lõpuks ometi talle sobilikus rollis ja seda üha tihedamini ja tihedamini.

Lussier`i Drive Angry on tohutut 3D`s filmitud action`it pakkuv möllufilm mehest ja tema kättemaksuihast, saatanast ja saatanakummardajatest. Lähtudes traileritest ja igasugustest muudest promoklippidest võib kohe julgelt järeldada, et just sellist otsekohest, ohtra ja kireva vägivallaga rikastatud Rated R möllufilmi olemegi oodanud. Elevusttekitav asjaolu on loomulikult Cage`i osalus 3D märulifilmis, kus pakutakse loodetavasti meeldivat ja raudkindlat ajuvaba meelelahutust koos saatana käsilat kehastava William Fichtneri ja praegu populaarsust nautiva seksika Amber Heard`iga.Jääb ainult loota, et Drive Angry 3D ei püüa olla midagi enamat kui ta tegelikult on. Eestis linastub film 25. veebruraril.

Treilerid:






Klipid:

Chan-wook Park`i uusimad projektid - iPhone`st inglise keelse debüüdini

Kultusliku Lõuna-Korea Kättemaksu triloogia(e. Vengeance trilogy) ja mitmete teiste nimekate linateoste mainekas, aga vägivallahõnguline lavastaja Chan-wook Park on tegutsema asunud lausa mitmel rindel. Park`i viimaseks teoseks on jäänud Thirst(Bakjwi), kus peaosas säras vahest kõige tuntum korealane Kang-ho Song. Koos saadi hakkama omapärase vampiirilooga, milles on tunda nii Park`ile kui lavastajale omast tuttavat laadi kui ka talle just mitte väga iseloomulikke külgi, mille tõttu ei loeta Thrist`i Park`i paremikku sekka. Lõuna-ja Põhja-Korea pingeid lahkav J.S.A ja Kättemaksu triloogia(Sympathy for Mr. Vengeance, Oldboy ja Sympathy for Lady Vengeance) iseloomustavad Lõuna-Korea ühte huvitavamat režissööri vahest kõige põhjalikumalt.

Hetkel on Park`il käsil nii iPhone`iga filmitud lühifilm kui ka lavastaja esimene samm inglise keelsesse turgu, mis ei tähenda ei midagi muud, kui ainult seda, et Park on otsustanud vändata filmi maailma kõige populaarsemas keeles. Nii imelik kui see ka pole, aga erinevate allikate andmetel lavastab Park filmi nimega Stoker, mille stsenaariumi kirjutas Wentworth Miller, kes on isegi Lõuna-Koreas tänu Prison Break`ile edu ja kuulsust nautinud.
Väga vara on veel midagi otsustavat öelda, aga võib päris julgelt loota, et Park`i suguse kahepalgeline ja mitmetimõistetav filmikeel ei kao isegi inglise keelsena mitte kuhugi. Hetkel on ringluses mitmet sorti kuulujutte ja kinnitamata teated tulevase filmi näitlejate valikust, aga igal juhul on pinnale ujunud sellised nimed:
Mia Wasikowska, kes on tuntust kogunud Tim Burtoni Alice in Wonderland`i ja Oscari soosikust humoorika draamaga The Kids Are All Right ja kelle osalus on nüüdseks juba kinnitatud.
Veel läbirääkimise faasis tegutsevad nii Colin Firth ja Nicole Kidman. Ka sellised nimed nagu Carey Mulligan ja Jodie Foster olid vahepeale luubi alla võetud, aga vähemalt kõige värskemate teadete põhjal on just Kidman ja Firth soosivas asendis, et jõuda Parki inglise keelsesse debüüti.

Aga kuna filmimist alustatakse selle aasta varakevadel, siis võib julgelt ennustada, et näitlejad on valitud ja iga hetk on õiged nimed ka meile teatavaks tehtud. Senimaani võib ainult mõelda kui väga on selline samm Park`ile vajalik ja milline film sünnib Park`i ja Milleri stsenaariumi põhjal.

Filmi sisu kohta on ainult paar nappi lauset:
Noore naise ellu astub taas tema tema kadunud onu, kui naise isa saladuslikul kombel sureb.

"Night Fishing"

Tulles tagasi iPhone`i filmi juurde, siis infot jagub ainult nii palju, et 33 minutit pikk lühifilm kannab pealkirja Night Fishing(Pa-ran-man-jang) ja on lavastaja kodumaal juba linastunud. Seega võib loota, et Park`i uusim film leiab tee ka ülejäänud maailma publiku ette. Seekord on aga mõned harjumuspärased detailid muutunud. Filmi kaaslavastajaks on Chan-kyong Park, kelle jaoks on Night Fishing omamoodi debüütfilm. Mõlemad Park`id kirjutasid filmile ka stsenaariumi. Nüüd jääb ainult loota, et filmi on võimalik lähemas tulevikus ka meil näha. Sisust on teada nii palju, et kalale läinud mees arvab, et ta on oma naise tapnud.

Siin on ka teaser trailer ja siit leiate ka väikese making of`i

The Yellow Sea - The Chaseri lavastaja uusim tükk tulekul

2008. aasta vahest üks suurimaid üllatajaid oli Hong-jin Na debüütfilm The Chaser(Chugyeogja). Thriller, milles astusid üles armutu sarimõrtsukas ja endine politseninik, et maha pidada kiire kassi ja hiire mäng Lõuna-Korea inimlikkuse ja ebainimlikkuse õrnal piiril tegutsevate thrillerite stiilis. Julgen väita, et The Chaser on Joon-ho Bong`i 2003. aasta mõrvamüsteeriumi Memories of Murder`i väärikas järeltulija. Filmis astuvad üles Yoon-seok Kim ja Jeong-woo Ha, kes on peaosas ka Na uusimas filmis The Yellow Sea(Hwang hae). The Chaser tõmbas lati kõrgele, pakkudes nüansirikast ja kohati ebaausalt brutaalset lugu oma jälitajatest alati üks samm ees asuvast sarimõrtsukast.



The Yellow Sea sündmustik leiab aset Hiina-Venemaa-Põhja-Korea piirilinnas, kus pisisuli võtab võlgade katteks vastu riskantse tööotsa. Selleks reisib ta Lõuna-Koreasse, et tappa lubatud sihtmärk, kuid tema teekond eesmärgi täitmiseks on ootamatult riskantne ja eluohtlik.

Poster ja trailer pakuvad igal juhul üha enam suurenevat kihku film oma silme ette seada. The Yellow Sea linastus oma kodumaal eelmise aasta viimasel kuul.

Fireflies of the Night - blogi filmidest, filmiuudistest ja kõigest intrigeerivast filmimaailmas

2011. aasta alguses alustab tegevust uudistele ja filmidele pühenduv blogi. Suunaks on peaasjalikult kõik vähegi huvitavalt originaalsed, originaalselt huvitavad või muidu silmi särama panevad filmid ja kõik muu neisse puutuv. Fireflies of the Night ei keskendu Hollywoodi üllitistele ega muidu väga tüüpilisele masstoodangule, vaid siin pühendame aega ja jõudu, et leida ja jagada ka teistega ehk siis teiega filme, mis meile kui gurmaanidele enim huvi pakuvad. Alustades Ameerika meeleolukatest leidudest, Euroopa meistritest ja lõpetades Aasia märkimisväärselt värvika filmimaastikuga. Nii palju kui see vähegi on võimalik püüame jagada oma arvamusi arvustuste näol, uudised ja teateid filmidest ja kõike muud huvitavat, mis jääb silma ja on meie arvates igati väärt teiega jagamaks.

Minul ja mu kaasblogijal Spellboundil on omad filmiblogid(LiveForThis ja Spellbound) eksisteerinud peaaegu kolm aastat ja nüüd tahamegi ka laiema publikuga jagada maailmakino huvitavamaid leide. Paratamatult on siinsed arvamused puhtalt meie endi omad ja me ei kavatsegi seda ka edaspidi muuta. Aga alati on võimalik arutelus kaasa lüüa ja jagada omapoolset arvamust, et koos jõuda kompromissi või ühisele arusaamisele mõne või mitme filmi tõelisest väärtusest. Arvamused ON erinevad ja sellest tulenevalt ei püüagi me oma poolehoidu kellegile peale suruda. Me vaid jagame huvipakkuvaid uudiseid, teateid suure potentsiaaliga filmidest ja meie isiklikke filmiarvustusi, mille hulka kuuluvad filmid igast žanrist ja igast ajast.Siin me siis oleme. Loodetavasti kasvab meist aktiivne blogi inimestele, kes hindavad filmikunsti mitmeid tahke.