Tulemas on esimese ja kõige parema Saw lavastajatoolis istunud James Wani õudusfilm Insidious, kus lööb kaasa ka esimese kolme osa stsenaariumite kallal töötanud Leigh Whanell. Tegemist on sama mehega, kes tegi Saw nimelise väikese lühifilmi, millest sai alguse esialgu lõpmatuna tunduv seeria, mille iga uus osa sõna otseses mõttes rüvetab algse Saw nime ja paneb arvama, et Saw ongi lihtsalt piinamine piinamise pärast, aga ligi 5 aastat tagasi ilmavalgust näinud ja kiirelt kuulsust kogunud Saw oli huvitava ja uudse lähenemisega sarimõrvarite läbileierdatud teemas kahlav filmike. Pärast seda on Wan paistnud silma veel filmidega Death Sentence ja Dead Silence. Pealkirjad võivad tõesti tunduda kahtlaselt sarnased, kuid tegu on siiski väga erinevate filmidega. Esimese kohta ütleks nii palju, et tegemist pole küll meistriteosega, aga selle põhjal on näha, et Wan`il on annet. Dead Silence kinnitas Wan`i jätkuvat huvi nukkude vastu. Algul Billy the puppet ja siis Mary Shaw nukud. Wan on kätt proovinud ka stsenaristi ja produtsendina. Produtsenditöö piirdub siiski Sae seeriaga, aga siiski.
Nüüd siis Insidious. Ehk kuidas perekond võitleb nende koomas olevat last kimbutavate kurjade vaimudega. Trailer, klipp ja poster - reklaamikampaania lubab palju ja peaosades on samuti üsna tuntud nimed, aga mingi väike kahtluseuss ütleb, et päris Saw mõõtu seeriat siit välja ei kasva, aga kas peabki? Piisab kui film pakub vaatajale originaalset lähenemist ja kui sellest jääb vajaka, siis alati on muid võimalusi meelitamaks vaatajat taas vanu tuntuid radu läbi käima nagu tempo, õudus, pinge ja visuaalne rikkus. Ise panustan eelkõige esimesele kolmele võimalusele. Bloody Disgusting`u arvustus tõstab ootusi.
Nüüd siis Insidious. Ehk kuidas perekond võitleb nende koomas olevat last kimbutavate kurjade vaimudega. Trailer, klipp ja poster - reklaamikampaania lubab palju ja peaosades on samuti üsna tuntud nimed, aga mingi väike kahtluseuss ütleb, et päris Saw mõõtu seeriat siit välja ei kasva, aga kas peabki? Piisab kui film pakub vaatajale originaalset lähenemist ja kui sellest jääb vajaka, siis alati on muid võimalusi meelitamaks vaatajat taas vanu tuntuid radu läbi käima nagu tempo, õudus, pinge ja visuaalne rikkus. Ise panustan eelkõige esimesele kolmele võimalusele. Bloody Disgusting`u arvustus tõstab ootusi.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar