Kultuslikest arvuti-ja konsoolimängudest on ikka armastatud filme teha. Vaatamata faktile, et enamik neist on nii vaataja kui ka kinokassa silmis pea alati põrunud, valmib iga paari või rohkema aasta tagant vähemalt üks märulifilm, mis enne linastuskuupäeva kogub tuntust tänu mängule, millel ta baseerub. Samas Paul W. S. Andersoni Mortal Kombat ja selle järjed on mõnusalt lapsikud möllufilmid, mida teatud kriteeriumite juures võib võtta täpselt sellisena nagu nad on: rumalad, lõbusad ja efektirohked.
Siinkohal oleks viisakas välja tuua veel mõningaid näited: Jean-Claude Van Damme absurdilähedane sci-fi märul Street Fighter põhineb samuti samanimelisel võitlusmängul. 2009. aastal ilmus Street Fighter`ist veel üks versioon, mis kandis uhket pealkirja Street Fighter: The Legend of Chun-Li. Filmi näitlejatruppi mahtusid sellised nimed nagu Michael Clarke Duncan, Neal McDonough ja Smallville`i kaunitar Kristin Kreuk, kes täitiski siis pealkirjas nimetatu rolli. 2006. aastal ilmavalgust näinud Dead or Alive`i "kavalalt" nimetatud filmiadaptsioon DOA: Dead or Alive pakkus samasugust ülimadalat kvaliteeti nagu oodata oligi. Ega võitlusmängudelt peagi ootama intelligentset dialoogi ja tõsiseltvõetavat süžeed, aga alati on ju võimalik vorpida valmis adaptsioon, mis niigi sisutule mängule häbi ei tee. Andersoni Mortal Kombat seda vahest ei tee, aga muud karvased ja sulelised ajavad pigem karvad turri kui lasevad vaikselt ja rahulolevalt nurruda. Kui nüüd näpuotsaga veel Mortal Kombati teemat puudutada, siis uustöötlusega on juba alustatud ja olemasolevate klipikeste põhjal võib järeldada, et fännid ja muidu huvilised võivad uue ja värske, kuigi väga lühikese adaptsiooni üle isegi uhkust tunda. Tulemas on ka täispikk film, aga selle kohta igasugused detailid puuduvad. Elame ja näeme.
Nüüd ongi vist paras aeg otsaga lõpuks Tekkeni juurde jõuda. 1995. aastal mänguautomaatidel ja Playstationil alustanud kireva seltskonnaga varustatud Tekken pakkus ja pakub siiani veidi üheülbalist, aga siiski piisavalt värvilist ja energilist matši väga erinevate võitlejate vahel. Mäletan veel aegu, kui istusin teleri ees ja Playstation 1 nuppe Tekken 3 saatel meeletult kulutasin. Asja muutis huvitavaks tegelaste rohkus ja nende varieeruvad võimed. Seeria on aga märgatavalt edasi arenenud. 4. ja 5 osa osutusid üksteise järel aina võimekamaks. Neljas osa muutus ühtäkki väga aeglaseks ja seeläbi ka üsna igavaloomuliseks mänguelamuseks. Viiendaga pakuti taas energiat, uusi tegelasi, elavaid võitlustandreid ning keskse loo edasiarendust koos kõigi prota-ja antagonistide taustalugudega. Tekken on selles suhtes üsna paeluv. Peamiste tegelaste võimas olemus annab mõista nende taustadest, vaenlastest ning kes ja mis põhjusel kellegagi võitleb. Huvitav kompott, mis ei luba ainult ilutulestikuga kaunistatud mees mehe, naine naise, loom looma ja monstrum monstrumi vahel toimuvat heitlust.
1998. aastal valmis kahetunnine OVA Tekken: The Motion Picture. Sellelegi jõuti imelikult palju malakat anda, kuigi Tekkeni teemalise animena töötas taoline veidi rohmakas versioon täitsa kohusetruult. 2010. aasta alguses jõudis kätte aeg, mil valmis sai esimene live-action Tekkeni filmiadaptsioon. Olles algupärase OVA`ga väga sarnase sisulise küljega, pakub film võimalust näha tuttavaid tegelasi omas mulis - eriliste omadustega võitlejad neile omases stiilipuhangus ning igavikuline hea ja halva vaheline võitlus. Taaskord sai ka seekordne Tekkeni film suure kriitikatulva osaliseks ja ega ka fännid asjaga rahul polnud.
Mis siis õieti teha? Enamik võitlusmängude filmiversioonid on labased ja rumalad ning mõnikord on neid kahte omadust liiga palju, et seda taluda. Tekken suudab ju tegelikult pakkuda piisavas koguses materjali, mille põhjal vändata valmis üks tõesti kick-ass särav film, mis ei naeruväärista, vaid pakub tõsist meelelahutust. Mortal Kombatiga hetkel tegeletakse ja loodetavasti sünnib midagi huvitavat.
Tekkeni fännidele pakub kindlasti suurt rõõmu fakt, et suvel peaks ilmuma CG animatsioon Tekken: Blood Vengeance, mille meisterdas Youichi Mouri. Ta oli vastutav ka Tekken 5 ja 6 sissejuhavate stseenide eest. Film valmistati Digital Frontiers`i poolt, kelle tööde hulka kuuluvad ka Resident Evil: Degenration, Death Note ja Appleseed. Filmi stsenaariumi kirjutas Dai Sato, kelle varasemate kirjutiste hulgas on ka Cowboy Bebop ja Ghost in the Shell: Stand Alone Coemplex.
Kui keegi ei teine ei tee, siis tuleb ise teha? No loomulikult ja kes oleks selleks veel paremad kandidaadid kui asjaosalised ise. Esimese ja seni viimase traileri järgi võib Blood Vengeance olla tõeline maiuspala. Mängusiseste klippide vaimus valminud Tekkeni film on kahtlemata ootamist väärt, sest kui kogu film lähtub mängu enda stiilist ja loost, siis ei saagi vist väga ebaõnnestunud versiooniga lagedale tulla.
Trailer:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar