Black's Game - krahhieelne kuritegevus Islandil

Kui seni oli Taani imelaps ja lõppenud aasta üks suurimaid üllatajaid Nicolas Winding Refn (Drive) proovinud kätt produtseerimise juures üksnes Bleederi ja Pusher II-e juures, siis nüüd on värske Hollywoodi silmarõõm ametis talle kuulsuse toonud Pusheri remake`i ja Islandi romaanikirjaniku Stefan Mani teosel põhineva Black`s Game produtseerimisega. Romaani kohta ei oska palju öelda, aga filmi märksõnadeks on 90-ndate algus, Reykjavik ja narkoäri ehk siis Refni jaoks üsna tuttav teema. Alustas Refn ju samuti Taani kuritegeliku elu kujutamisega Pusheri triloogias. Black`s Game režissööriks on varasemalt lühifilmidega kätt proovinud Oskar Thor Axelsson. Islandi film läbi ja lõhki, aga teiste Islandi produtsentide seast ei paista välja mitte ainult Refni kuulus nimi, vaid sinna on pugenud ka Hosteli ja selle järjelugude taga seisnud Chris Briggs. Film linastub kodumaal alles 9. märtsil, aga trailer on juba olemas ja ilmselt tänu Refnile räägitakse filmist ilmselt tulevikus aina rohkem ja rohkem. See, et Pusher on langenud uusversioonide kavalasse võrku, on kuidagi kummaline, aga siiski Refni hiljutise edu tõttu mõistetav. Refn aga ei istu loorberitel, vaid on juba järgmise projekti juures. Film kannab nime Only God Forgives. Peaosas muidugi eelmise aasta jooksul end korduvalt tõestanud Ryan Gosling ja väga tegus Kristin Scott Thomas. Kuna Refni uut katset kinoliste südameid vallutada saab näha alles võib olla aasta pärast, võib niikaua pöörata tähelepanu Black`s Game`i ja Pusheri uusversiooni suunas. 

Filmiarvustus: The Polar Express

The Polar Express ei ole tüüpiline lastefilm, mis kohustuslikus korras võimalikult palju nüansirikast komöödiat, seiklust, fantaasiat ja jõulude heasüdamlikkust näkku paiskab. Zemeckise lavatajatöö ja tema poolt ka osaliselt kirjutatud stsenaarium jutustab harjumatult teistsugust lugu, mis lõpuks jõuab ikkagi klassikalise jõulumoraalini, aga teekond selle harjumuspärase punktini on hoopis teisest mastist. The Polar Express`is on midagi väga painajalikku, unenäolist ja kohutavalt mängufilmilikku. Need omadused ei tohiks mitte ühtegi vaatajat petta ja lasta uskuda, et tegu on ainult heasoovliku lennuka lastefilmiga. Filmi tonaalsus on märgatavalt või ehk isegi harjumatult tõsine.

LiveForThis`i täispika arvustuse leiad siit.

Filmiarvustus: The Thing(2011)

Esimesed teated pajatasid uskumatuid, aga mitte sugugi üllatavaid lugusid, kuidas Universal plaanib John Carpenteri 1982. aasta kultusfilmile The Thing valmistada uusversiooni. "Remake after remake after remake and eventually it all goes to shit" - vähemalt nii on viimase aja remake`dega juhtunud. Iga uus remake on originaalile pea alati alla jäänud. Loomulikult on ka erandeid, aga needki kuuluvad väljasurevasse liiki, mistõttu nende eksistents jääb remake`ide kritiseerimisel alati tahaplaanile. Pärast uudiseid remake`ist ilmusid aga hoopistükis teated prequel`ist. Korraga oli võimuvahekord muutunud ja põhjus remake`i varajaseks vihkamiseks kippus hajuma. Õhku jäi rippuma muidugi ka kahtlus, et ehk äkki prequel`i nime all see vaene remake valmis vorbitaksegi. Nii aga ei juhtunud.

LiveForThis`i täispika arvustuse leiad siit.